Doznavatel. Aitab vaadata küll.
Kirjutan siis paar sõna pikemalt. Tegu on ühe Peterburi rajooni miilitsajaoskonna "igapäevatööga". Igapäevatöö järgi asi ise mitte isegi ei haise. Ikka mingid erakorralised juhtumid.
Peategelasteks on siis selle jaoskonna töötajad. Kõik tüübid on maalitud vägagi paksude värvidega. Korrapidajaks on lauajalana loll õgard. Operatiivtöötaja on joodikust kakleja. Uurijad on suhteliselt nüri armeenlane ja punapäine pesumodell. Ja lihtmiilitsad on teenistuse suhtes ükskõiksed rahaahned katusepakkujad. Aga ülemused, noh need on üleüldse ilma kaela ja laubata tüübid. Ja põhitegelaseks olev juurdleja on kristalselt aus ideeline õilishing.
Ega muud tegelased on ka suhteliselt karikatuursed. Kui ikka rikkuri turvamees, siis ikka täielik jõmm, kes peksab ja tapab küsimusi esitamata. Kui aga narkar, siis räpane kaak, kes peksab ja tapab, nii et isegi aru ei saa. (Kusjuures koledasti häiris, kui ühel räpasel narkaril oli ülimalt korralikult piiratud mõne sentimeetri pikkune soeng. No raisad ei võinud siis talle parukat pähe sokutada?!)
Aga üldiselt pole viga. Lood on täitsa lahedad ja jooksevad üsna libedalt. Üks seeria on üks lugu.
Panen 6/10.
Sünge kirjeldus, aga meelitab vaatama.
ReplyDelete