Raamatu teises osas jutustatakse Sanja töötamisest lendurina rahu ja sõja ajal. Põhjas hukkunud kapten Tatarinovi jälgede otsingutest, abielust Katja Tatarinovaga ja kokkupõrgetest alatu Romašoviga.
Vaatasin ära 1976. aasta telesarja selle raamatu põhjal. Põhiline mulje oli: küll on alles ajastutruu. Pidevalt oli mulje, et tegevus toimubki just sellel ajal, mida parajasti kujutatakse. Alguses lapsepõlv ja tsaariaeg, hiljem revolutsioonijärgsed aastad, sõda ja nii edasi. Väga põhjalikult olid tööd tehtud ajastu õige ja täpse kujutamisega. Näitlejadki muutusid ja arenesid vastavalt sellele, milline oli parajasti kujutatav aeg.
Lisaks oli film tehtud üsnagi põhjalikult raamatut jälgivana. Võtsin vahepeal raamatu kõrvale lahti ja jah, praktiliselt repliigidki olid üks-ühele.
Hetkiti tekkis küll mure, et kuidas nad filmi lõpuks küll jõuavad kõik ära näidata, kui ekraanil muudkui rullub lapsepõlv ja noorus, millal nad siis jõuavad Põhja ja Tatarinovi leidmiseni. Aga asjata muretsesin. Kõik näidati ära.
Tänu täht-tähelt raamatu jälgimisele kippus küll vahepeal pisut kuivaks ja igavaks minema, aga pole hullu. Vaadata annab küll.
Lemmiktegelaseks kujunes, üllatus-üllatus, Sanja õde Saša, kes erinevalt romaanist polnud igav ja vähesõnaline tüüp, vaid hoopiski elav ja kaunis neidis.
6/10
No comments:
Post a Comment